ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø

Euroopa kavatseb 2050. aastaks saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Ent kahjulikud keskkonnamõjud ei vähene iseenesest � selleks on vaja kõikide osapoolte panust ehk rahvusvahelisi kokkuleppeid.

Läbirääkimised Euroopa Liidu kliimapoliitika uute eesmärkide üle algavad peagi, kui Euroopa Komisjon esitab juulis Euroopa Parlamendile ja ELi Nõukogule kliima- ja energiapoliitika paketi. See puudutab valdkondlikke direktiive ning määruseid, mille abil Euroopa Liit kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Järgnevate aastakümnete jooksul muutub Euroopa transpordisektor drastiliselt, kuna Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb nüüd juba kiiremas korras liikuda fossiilsetelt kütustelt üle taastuvatele allikatele.

Uudiskirja teemad: ´³Ã¤³Ù°ì³Ü²õ³Ü³Ü³Ù±ô¾±°ì°ì³Ü²õ muutub valuutaks ehk miks tuleks juba praegu oma CO2 jalajälge mõõta? Ãœheskoos rohelisema maailma poole. Kuidas maailma suurimad ettevõtted raporteerivad kliimariskidest ja üleminekust kliimaneutraalsusele. Eesti biometaani turg kogub hoogu. Roheline üleminek: Eesti energiasektori tulevik.

Eestis alustas tegevust mõned aastad tagasi Rohetiigri organisatsioon, millega on tänaseks liitunud juba üle 40 ettevõtte, nende hulgas ka ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø. Rohetiigri eesmärgiks on luua kestlike ettevõtete organisatsioon, sest ühiselt ja koordineeritult tehtud rohehüppel on suurem mõju ühiskonnale, kui üksinda astutud sammudel. Esindusorganisatsiooni idee on jagada teadmisi ja tööriistu kestlike muutuste elluviimiseks ning pakkuda koostööplatvormi kogemuste, eduelamuste ja õppetundide jagamiseks.

Rohepöördeks pole vaja mingit revolutsiooni, vaid mõistlikku üleminekut, rääkis Eesti-Vene Ärifoorumil 2022 ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø tehingute nõustamise valdkonnajuht, energeetikasektori spetsialist Dmitri Å evoldajev.

2022. aasta sügisel vastu võetud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõus ning hiljuti kinnitatud koalitsioonilepingus on seatud eesmärk katta Eesti elektrienergia tarbimine terves mahus taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiaga.

ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø energiasektori juht Sten Aan ütleb, et lähitulevikus on oodata, et kliimaneutraalsus ja oma tegevuste keskkonnamõjude hindamine muutub ka äriliselt oluliseks punktiks ning see on põhimõtteline muudatus, mis võiks muuta kogu meie praegust majandusmudelit.

Võiks arvata, et sünge koroonakvartal pani ka energiasektori ettevõtteid keskenduma ainult põhitegevuse säilitamisele, et järsk seisak üle elada. Üllatavalt aga tõi teine kvartal mitmeid olulisi arenguid taastuvenergia lainel, mis ainult kinnitavad energiasektori pöördelist ajastut.

Euroopa kavatseb 2050. aastaks saada maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Ent kahjulikud keskkonnamõjud ei vähene iseenesest â€� selleks on vaja kõikide osapoolte panust ehk rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kas rakenduvad muudatused pärsivad või soodustavad ettevõtete äritegevust, räägib ÀÖÓ㣨Leyu£©ÌåÓý¹ÙÍø jätkusuutlikkuse teenuste konsultant Elina Vahi.

Kõrged elektrihinnad tõid energiamüüjatele häid majandustulemusi, kuid ka lööke allapoole vööd. Energiahinnad on juba kerkinud mitu kuud ning kõige pingelisemad saavad olema talvekuud.

Seoses uue Euroopa Liidu direktiivi 2019/944 ülevõtmisega saavad inimesed juba sel aastal asutada kas väiksemates või suuremates ringkondades energiakogukondasid, millega saab lõigata nii keskkonnaalast, sotsiaalset kui ka majanduslikku kasu.

Ettevõtetel, kel puudub kliimaneutraalsuse strateegia, on lähiaastatel järjest keerulisem püsida konkurentsis samas kui Euroopa Liidu ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid loovad üha uusi võimalusi uuteks edulugudeks energiasektoris.