乐鱼（Leyu）体育官网

• Uued kohustused j盲tkusuutlikkuse raporteerimiseks j盲盲tmek盲itlejatele
• J盲盲tmek盲itluse kasumlikkus on s玫ltunud suurel m盲盲ral toorme kaevandamise- ning maailmaturuhindadest, kas kestlikkuse aruandluse kohustus muudab seda?
• Kriitiliste toormete ringlussev玫tt t玫stab j盲盲tmek盲itluse t盲htsust veelgi
• Ringmajandusele ja taastuvenergiale 眉leminek loob uusi 盲riv玫imalusi

Uued kohustused j盲tkusuutlikkuse raporteerimiseks j盲盲tmek盲itlejatele

Selleks, et toetada nii ringmajandusele 眉leminekut kui ka kliimaeesm盲rkide saavutamist, on ELi roheleppe (Green Deal) osana vastu v玫etud kestliku rahastamise pakett. Paketi 眉heks osaks on 盲ri眉hingute kestlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD) eeln玫u, mis hakkab asendama praegu kehtivat mittefinantsaruandluse direktiivi (NFRD). CSRD kohaselt peavad ettev玫tted hakkama esitama p玫hjalikumat infot kestlikkuse kohta ja seda majandusaastaaruande tegevusaruande osana. Sealhulgas peavad ettev玫tted koostama aruande, mis n盲itab, kui suur osa nende k盲ibest, kapitaliinvesteeringutest ja kuludest on vastavuses ELi kestliku rahastuse taksonoomiaga. Uus aruandluskohustus laieneb ka j盲盲tmek盲itlejatele. Esimene majandusaasta, mille kohta suurettev玫tted kestlikkuse aruande esitama peavad, on 2024.

Euroopa 脺lemkogu vastu v玫etud otsuse kohaselt peavad liikmesriigid olmej盲盲tmete korduskasutamise ja ringlussev玫tu 2025. aastaks viima 55%-ni. Statistikaameti andmetel听oli see Eestis 2021. aastal vaid 30,4% ja on p眉sinud sellel tasemel viimased k眉mme aastat. Teiste ELi liikmesriikidega v玫rreldes j盲盲vad Eestile alla k玫igest 5 riiki 鈥� Portugal, Kreeka, K眉pros, Rumeenia ja Malta, nendest viimase tulemus moodustas 11%. K玫ige paremat tulemust n盲itab j盲tkuvalt Saksamaa, kus korduvkasutatavate ja ringlusesse v玫etud j盲盲tmete osakaal on j玫udnud 70%-ni ja on siiani n盲idanud pidevat kasvutrendi.

Madal olmej盲盲tmete ringlussev玫tu m盲盲r on suures osas tingitud ebat玫husate j盲盲tmete liigiti kogumise lahenduste t玫ttu ning inimeste teadmatusest j盲盲tmete keskkonnam玫jude 听osas ning nende taaskasutuse potentsiaalist. Probleemina on v盲lja toodud ka komposiitmaterjalidest pakendeid, mida isegi eraldi kogudes ei ole v玫imalik taaskasutada. Teisalt j盲盲vad edusammud v玫imekuse taha, sest isegi kui homsest hakkaksid k玫ik sorteerima j盲盲tmeid vastavalt n玫utele, puudub hetkel nii suure olmej盲盲tme massi 听k盲itlusv玫imekus. Eurostati andmete p玫hjal 43% olmej盲盲tmetest p玫letatakse, mis aga ei ole koosk玫las ringmajanduse printsiipidega. Eesti seadusandlus ei too selgelt v盲lja, kes on ringlussev玫tu eesm盲rgi t盲itmise eest vastutav, mis v玫ib samuti p玫hjustada palju n盲puga n盲itamist ja v盲he konkreetseid lahendusi. Loodetavasti mai alguses j玫ustunud seadusmuudatused pakendi- ja j盲盲tmeseadustes toovad positiivseid muudatusi.

J盲盲tmehierarhiast l盲htudes on j盲盲tmetekke v盲ltimine k玫ige efektiivsem viis probleemiga tegelemiseks. Seega 眉ks lahendustest on keskkonnateadliku tarbijak盲itumise edendamine. Samuti tuleb leida alternatiive, kuidas toodete eluiga pikendada, ning teha parandusteenused k盲ttesaadavamaks. N盲iteks alates 2022. aastast katab Prantsusmaa osaliselt elanike koduelektroonika ning arvutite ja telefonide paranduskulud. Saksamaal sellest aastast kehtiv pakendiseadus muudab toitlustust枚枚stusele ja kulleriteenuse pakkujatele korduskasutatavad pakendid kohustuslikuks. Ringlusessev玫tu m盲盲ra aitaks suurendada ka taaskasutatavate pakendite selge m盲rgistus, mis v玫imaldaks teha teadlikuid ostuvalikuid.

J盲盲tmek盲itluse kasumlikkus on s玫ltunud suurel m盲盲ral toorme kaevandamise- ning maailmaturuhindadest, kas kestlikkusaruandluse kohustus muudab seda?

Varasemalt on toote 眉mbert枚枚tlemise m玫istlikkus s玫ltunud sellest, kui palju ja milliseid metalle on tootes, ning milline on nende hind maailmaturul. Tootjate poolt v盲lja reklaamitud ja EU poolt ette seatud eesm盲rkide t盲itmiseks on n玫udlus muude 眉mbert枚枚deldud materjalide, nagu n盲iteks plastiku j盲rele, kasvanud. Plastiku osas v玫ib v盲lja tuua, et n盲iteks 眉mbert枚枚tlemise tehased Aasias on silmitsi pr眉gi puudusega, sest mitmed Aasia riigid on l盲inud seda teed, et plastkotid l盲hevad koos muu segapr眉giga energia tootmise eesm盲rgil p玫letamisele. See on v盲hendanud plastj盲盲tmete voogu ning suurt abi pole loota ka impordist, sest plastikj盲盲tmete importimiseks loa saamine on v盲ljakutse omaette. Tasub v盲lja tuua, et Euroopas v玫ib probleem l盲bi regulatsiooni laheneda. J盲盲tmetest energia tootmine ei ole ELi kestlikku rahastuse taksonoomiaga koosk玫las, kuna see v玫ib olla vastuolus ringmajanduse eesm盲rkidega 鈥� j盲盲tmetekke v盲ltimine ning taaskasutus.

Eesti kontekstis on t盲hendanud j盲盲tmek盲itluse kasumlikkuse s玫ltumine maailmaturuhindadest seda, et seni on suurema osa j盲盲tmek盲itlussektori k盲ibest ja kasumist teeninud vanametalliga tegelevad ettev玫tted. Vanametalli hinnakasv maailmaturul viimastel aastatel on peamiseks p玫hjuseks, miks metallj盲盲tmeid k盲itlevate ettev玫tete k盲ibed ja kasumid v玫rreldes tavaj盲盲tmete k盲itlejatega h眉ppeliselt kasvasid. Kui raudmetallide toormehind on peale 2021. aasta l玫pus ja 2022. aasta alguses aset leidnud hinnat玫usu langustrendis, siis mitteraudmetallide ning haruldaste muldmetallide n玫udlus on taastuvenergiale 眉lemineku, digitaliseerimise ja riikide s玫jalise v玫imekuse t玫stmise t玫ttu kasvavas trendis.

Kriitiliste toormete ringlussev玫tt t玫stab j盲盲tmek盲itluse t盲htsust veelgi

Selleks, et minna 眉le taastuvenergiale ning digitaaltehnoloogiatele on vaja kriitilisi toormeid.听Kriitilisteks toormeteks peetakse loodusressursse, mis on ELi majanduse jaoks strateegiliselt t盲htsad ning k玫rge varustuskindluse riskiga. Sellel aastal hinnati kriitiliste toormete loendisse 34 toorainet, mida on 14 v玫rra rohkem, kui aastal 2011. 脺ks silmapaistvamaid kriitiliste toormete n盲iteid on haruldased muldmetallid nagu n盲iteks tuulegeneraatorites ning elektriautodes oluliste p眉simagnetite jaoks vajalik neod眉眉m (Nd) ja d眉sproosium (Dy) ning lisaks mitmed teised, mida kasutatakse paljudes madala CO2-heitmetega tehnoloogiates. Neil on k玫igist kriitilistest toormetest suurim tarnerisk, sest 98%听ELi n玫udlusest imporditakse Hiinast, kus hetkel kavandatakse haruldaste muldmetallide ekspordikeeldu ning siiani on ELis imporditud haruldaste muldmetallide ringlussev玫tu m盲盲r olnud vaid 3鈥�8%.

Lisaks tarneriskidele on pidevalt kasvamas ka n玫udlus. N盲iteks erinevate tehnoloogiate abil kliima soojenemise hoidmine alla 2掳C eeldab kuni 1000%-list n玫udluse kasvu elektriliste akupatareide tootmiseks vajalike metallide (nt. alumiinium, koobalt, plii, liitium, nikkel jt.) j盲rele. Sellest tulevalt s玫ltub strateegiline autonoomia (sh. kaitsev玫imekus) ning kliimaneutraalsuse eesm盲rkide saavutamine suuresti kriitilisi toormeid puudutavatest otsustest.听

Selle aasta m盲rtsis v玫ttis Euroopa Komisjon vastu kriitiliste toormete 玫igusakti ettepaneku. Kavandatava m盲盲ruse 眉ks eesm盲rke on t玫sta kriitiliste toormete ringlussev玫tu v玫imsust tasemele, mis kataks v盲hemalt 15% iga-aastasest tarbimisest. Hinnangute j盲rgi v玫ib liitium-ioonakude, tuuleturbiinide ja elektris玫idukite puhul kogumis- ja ringlussev玫tukohtade rajamine tulevikus v盲hendada ELi s玫ltuvust nende impordist. Samadel p玫hjustel on arutusele v玫etud ka Euroopa kohalik kiibitootmise arendus. Eestis tegeleb elektroonikaj盲盲tmete ning ka plii-akude 眉mbert枚枚tlemisega juba mitu ettev玫tet ning v玫ib oodata ka sektori laienemist. N盲iteks 玫iglase 眉lemineku fondist on rahastust saanud p眉simagnetite tehas Ida-Virumaal. Plaani j盲rgi luuakse tehasesse ka v玫imekus esimese p玫lvkonna tuulikute magneteid neod眉眉miks 眉mber t枚枚delda ning taaskasutada uutes p眉simagnetites.听

Ringmajandusele ja taastuvenergiale 眉leminek loob uusi 盲riv玫imalusi

脺mbert枚枚tlemis- ja taastuvenergia v玫imsuste loomine n玫uab suuri investeeringuid. Eelmisel s眉gisel Maardus avatud Eesti Keskkonnateenuste t眉tarettev玫ttele kuuluv biogaasi tehas, mille jaoks kogutakse bioj盲盲tmed kodumajapidamistest ja toitlustusasutustest, l盲ks maksma 14 miljonit eurot. Nii suurte projektide tarbeks peab tehase sisend j盲盲tmete n盲ol olema tagatud. Euroopas on n盲ha trendi, kus j盲盲tmek盲itlejate laienemis- ning 眉hinemis- ja omandamisstrateegia on sageli keskendunud vertikaalsele integratsioonile, kus j盲盲tmevedajad ja -kogujad otsivad v玫imalusi 眉mbert枚枚tlemistehaste loomiseks v玫i omandamiseks ja vastupidi. Selline strateegia aitab v盲hendada tarneahelaga seotud riske ja parandada finantstulemusi, hoides m玫lema teenuse osutamise kasumimarginaali ja s眉nergiast tekkinud v玫idu ettev玫ttes. L盲bi vertikaalselt integreeritud j盲盲tmek盲itlusteenuste j玫uavad j盲盲tmed ka suurema t玫en盲osusega ringlusesse. Lisaks v玫ib koondumise p玫hjuseks olla soov liikuda j盲盲tmehierarhias k玫rgemale, et parandada oma positsiooni 眉leminekul ringmajandusele ning olla tulevikus koosk玫las EL kestliku rahastuse taksonoomiaga.

2022. aastal 乐鱼（Leyu）体育官网 poolt 眉lemaailmselt tippjuhtide hulgas l盲biviidud CEO Outlook uuringust selgus, et ka t枚枚stused on aktiivselt otsimas v玫imalusi, kuidas oma tarneahelat l眉hemaks ja kindlamaks muuta ning kindlustada ligip盲盲s v盲iksema jalaj盲ljega 眉mbert枚枚deldud sisendmaterjalile. Ka see v玫ib olla potentsiaalne koht koondumiseks v玫i laienemiseks. Eestis saab 眉he n盲itena tuua 100 miljonit eurot maksma mineva NPM Silmeti tehase, kuhu on planeeritud lisaks p眉simagnetite tootmisele ka eelmise p玫lvkonna tuulikute magnetite 眉mbert枚枚tlemise v玫imekus. Neod眉眉mi magnetitest k盲tte saamiseks kasutatakse h眉drometallurgiat, mis on Euroopas ainulaadne. L眉hem, kindlam ja j盲tkusuutlikum tarneahel v玫ib olla hea p玫hjus laiendatud tootjavastutuse p玫him玫tte t玫sisemalt v玫tmiseks.

听

Kokkuv玫te: j盲tkusuutlikkuse eesm盲rgid ja ELi regulatsioon t玫stab n玫udlust k玫igi 眉mbert枚枚deldud materjalide j盲rele

Senine trend, et Eesti j盲盲tmek盲itluse peamine tulu tuleb metallidest, j盲tkub suure t玫en盲osusega, kuigi taastuvenergiale 眉lemineku t玫ttu v玫ib tulevikus raskuskese kanduda haruldastele muldmetallidele ning muudele ELi poolt kriitiliseks kuulutatud toormetele. Kindlasti ei tasuks m枚枚da vaadata ka muudest materjalidest nagu n盲iteks plastikust, sest tootjate j盲tkusuutlikkuse eesm盲rgid ja ELi regulatsioon t玫stab n玫udlust k玫igi 眉mbert枚枚deldud materjalide j盲rele. 2024. majandusaasta saab olema esimene, mille kohta suurettev玫tted peavad avalikustama kestlikkusaruandluse kohustusest tulenevalt oma j盲tkusuutlikkuse n盲itajad. ELi eesm盲rgid ja regulatsioon, teadlikum tarbija ning ambitsioonikamate j盲tkusuutlikkuse eesm盲rkidega tootjad loovad eelduse, et materjal peab suuremal m盲盲ral ja efektiivsemalt ringlema. Selle 玫nnestumises m盲ngivad suurt rolli j盲盲tmek盲itlejad, kellel on v玫imalus kasvatada oma 盲ri, arendades j盲盲tmete maksimaalse ringluse tagamiseks vajalik 眉mbert枚枚tlemise v玫imekus ning integreeritud kogumiss眉steem l盲bi laienemise, 眉hinemis- v玫i omandamistehingute.