Maksualast koost枚枚d mittetegevate riikide loetellu lisati Venemaa
kantakse riigid, kes ei ole alustanud ELiga maksuhaldustava kohta konstruktiivset dialoogi v玫i kes ei ole t盲itnud oma kohustusi vajalike reformide elluviimisel. Alates 21. veebruarist on sellesse nimekirja lisatud Venemaa, kes kanti loetellu p盲rast seda, kui loetelu ajakohastav ELi n玫ukogu t枚枚r眉hm vaatas l盲bi Venemaal 2022. aastal vastu v玫etud uue 玫igusakti ning leidis, et Venemaa ei ole t盲itnud oma kohustust tegeleda rahvusvaheliste valdusettev玫tjate erikorra kahjulike aspektidega. Lisaks seiskus Venemaaga maksustamisk眉simustes peetav dialoog Venemaa Ukraina-vastase agressiooni t玫ttu.
Venemaa kandmine maksualast koost枚枚d mittetegevate riikide nimekirja t盲hendab, et:
- Vene 盲ri眉hingule teenuse osutamise eest tehtud v盲ljamakselt tuleb kinni pidada tulumaks. Tulumaksu ei pea kinni pidama, kui 眉hingul on Eestis p眉siv tegevuskoht;
- Venemaa 盲ri眉hingult laekunud dividende ei saa maksuvabalt edasi maksta;
- kui soetatakse Vene 盲ri眉hingu emiteeritud v盲盲rtpabereid; kui omandatakse osalus sealses 眉hingus; kui tasutakse viivis v玫i leppetrahv, h眉vitatakse kahju kohtu- v玫i vahekohtuv盲liselt, antakse laenu v玫i tehakse ettemakse Vene 盲ri眉hingule, loetakse seda ettev玫tlusega mitteseotud kuluks;
- Venemaal asuva, kuid Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu maksustatakse f眉眉silise isiku tasandil tulumaksuga s玫ltumata sellest, kas Vene 眉hing on kasumit maksumaksjale jaotanud v玫i mitte.
Muudatused penisoni investeerimiskontole laekunud tulude maksustamisel
1. jaanuaril 2023 j玫ustusid muudatused tulumaksuseaduses, mis puudutavad pensioni investeerimiskontole laekunud tulude maksustamist. Muudatuste eesm盲rk on 眉htlustada tulude maksustamist investeerimiskonto regulatsiooniga ja v盲hendada topeltmaksustamise ohtu.
Olulisemad j玫ustunud muudatused puudutavad seda, et tulumaksuga ei maksustata:
- intressi, mis on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt v玫i mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on maksustatud v玫i tulumaksust vabastatud;
- v盲lismaistelt 盲ri眉hingutelt saadud dividende, mis on saadud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt;
- pensioni investeerimiskontole laekunud kindlustush眉vitisi.
Lisaks ei k盲sitleta pensioni investeerimiskontole laekunud tulu tuluna tulumaksuvaba miinimumi arvestamisel.
K玫iki neid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
Oma tarbest 眉lej盲盲va elektri m眉眉k muutub tulumaksuvabaks
Riigikogu kiitis 15. veebruaril 2023 heaks elektrituruseaduse muudatused, mille alusel ei pea v盲iketootjad enam tasuma tulumaksu 眉lej盲盲va elektri m眉眉gi pealt. See muudatus kehtib tagasiulatuvalt 2022. aasta algusest. See t盲hendab, et k玫ik v盲iksed keskkonnas玫bralikud elektrijaamad, mis toodavad rohkem energiat, kui suudavad ise tarbida, ja seet玫ttu m眉眉vad 眉lej盲盲gi elektriturule edasi, saavad sellel aastal ja ka edaspidi teenitud tulult makstud tulumaksu tagasi.
Selline otsus tehti selleks, et julgustada rohkem inimesi investeerima keskkonnas玫bralikesse energiaallikatesse. Endine maksustamiskord ei soosinud taastuvenergiasse investeerimist, kuna vastava s眉steemi ehitamine n玫uab suurt rahalist investeeringut ning eraisikud ei saanud seda summat hiljem tuludest maha arvata. Lisaks oli 眉lej盲盲va rohelise energia m眉眉k maksustatud tulumaksuga.
Alates 1. jaanuarist 2022 ei maksustata tulumaksuga tulu, mis saadakse elektri m眉眉gilt, kui elekter on toodetud taastuvatest energiaallikatest (p盲ikesepaneelid, elektrituulikud jne). Kogu enammakstud tulumaks tagastatakse p盲rast tuludeklaratsiooni kinnitamist.
Inkassoteenuse ning v玫lgade sissen玫udmise teenuse osutajate tegevus l盲heb j盲relevalve alla
Eestil tuleb hiljemalt selle aasta 29. detsembriks v玫tta 眉le (nn inkassode direktiiv). Sellega on kehtestatud 眉hine raamistik ja n玫uded krediidihaldajatele ja krediidiostjatele, sh tegevusloa kohustus krediidihaldajatele.
Kes peavad tegevusloa v玫tma?
Kuna praegu k盲ib Eestis alles eeln玫u koostamine ning avalikustatud versiooni veel ei ole, siis toon v盲lja 眉lev玫tmiseks kohustusliku osa ehk miinimumn玫uded. Direktiiviga reguleeritakse krediidihaldajatele (Eesti kontekstis inkassoteenuse osutajate) ja krediidiostjatele kehtivaid n玫udeid ning s盲testatakse m玫ningad tarbijakaitsemeetmed (nt krediidiasutused peavad v玫tma restruktureerimismeetmed enne sundt盲itmise menetluse algatamist). Direktiivi j盲rgi tuleb rakendada tegevusloa kohustust v盲hemalt sellistele krediidihaldajatele, kes ostavad krediidiasutustelt ehk pankadelt viivises oleva krediidilepingu. Kui Eesti v玫tab 眉le ainult direktiivi miinimumn玫uded, siis t盲hendab see seda, et inkassoteenuse osutaja tegevusluba ei n玫uta neilt inkassodelt, kes ostavad 眉ksnes selliseid viivises olevaid krediidilepinguid, mille on v盲ljastanud Rahapesu Andmeb眉roo (RAB) tegevusloaga finantseerimisasutus (nn 盲rilaenud) v玫i Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidiandja.
Millised krediiditooted on h玫lmatud?
Direktiiv ei puuduta mitte ainult tarbijakrediiti, vaid ka ettev玫tjatega s玫lmitud krediidilepinguid. Nagu juba mainitud, siis kohaldub direktiiv n枚 miinimumina selliste laenude, sealhulgas ettev玫tluslaenude edasim眉眉misele, mille on v盲ljastanud krediidiasutused ehk pangad ja mis on viivises. Direktiiv ei m玫juta neid viivises olevaid krediidilepinguid, mille makset盲htaega ei ole 眉letatud, mille makset盲htaega on 眉letatud v盲hem kui 90 p盲eva v玫i mida ei ole l玫petatud liikmesriigi tsiviil玫iguse kohaselt krediidiandja 玫iguste v玫i viivises oleva krediidilepingu 眉leandmisega. Kui Eesti otsustab laiendada direktiivi kohaldumisala, siis v玫ib tegevusloakohustus puudutada samuti neid krediidihaldajaid, kes tegelevad lisaks krediidiasutuste v盲ljastatud viivislaenude haldamisele ja ostmisele ka (v玫i ainult) j盲rgmiste laenude edasim眉眉gi ja haldamisega:
鈥� viivislaenud, mille on v盲ljastanud teised krediidiandjad, keda k盲sitletakse krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) t盲henduses;
鈥� 盲rilaenud (RABi tegevusloaga finantseerimisasutused, kes ei kuulu praegu KAVSi kohaldumisalasse);
鈥� krediidiasutustele ja teiste krediidiandjate v盲ljastatud laenud, mis ei ole viivises.
Lahendamist vajab ka k眉simus, kas krediidihaldajad ja krediidiostjad tuleks lisada kohutatud isikute hulka rahapesu ja terrorismi rahastamise t玫kestamise seaduse t盲henduses. Eesti sees on veel vaja arutada tegevusloa puhul kehtivate n玫uete t盲pset loetelu, kuid direktiiviga s盲testatud miinimumtingimustest on selge, et need n玫uded saavad olema sarnased nendega, mis juba kehtivad teiste finantsturuosaliste suhtes (juhatuse hea 盲rialane maine, n玫uded sisekontrollis眉steemi ja siseprotseduuride kohta jms).
Muudatused 盲ri玫iguses
1. veebruaril 2023 j玫ustusid muudatused 盲riseadustikus ning hakkas kehtima . Tegu on uue ning eraldiseisva seadusega, mis j玫ustub neljas etapis: lisaks 眉ldisele kehtimise algusele 1. veebruaril j玫ustuvad muudatused veel selle aasta 1. augustil ja 1. septembril ning j盲rgmise aasta 1. m盲rtsil.
脛riseadustikus on m盲rkimisv盲盲rseim muudatus see, et paragrahvi 136 teine lause tunnistati kehtetuks. Seega ei ole 盲riseadustikus enam osa眉hingu miinimumkapitali n玫uet. Osa v盲ikseim nimiv盲盲rtus on edaspidi 1 sent ning see on ka osa眉hingu uus miinimumkapital. Niisiis ei ole p盲rast 1. veebruarit 2023 enam v玫imalik osa眉hingut asutada ilma sissemakset tasumata, vaid tegema peab v盲hemalt 眉hesendise sissemakse. Muudatuse eesm盲rk on suunata 眉hingu asutajaid rohkem sellele m玫tlema, kui suurt kapitali on tegevuse alustamiseks tegelikult vaja. Samuti on miinimumkapitali n玫ude kaotamisega seotud see, et loobuti 眉hest netovara n玫udest, st enam ei pea osa眉hingu netovara vastama v盲hemalt poolele seaduses s盲testatud minimaalsele osakapitalile (1250 eurole). Sama netovara n玫ue j盲eti v盲lja ka aktsiaseltside puhul, aga siiski tuleb 盲ra m盲rkida, et aktsiaseltside puhul s盲ilib miinimumkapitali n玫ue (25 000 eurot).
Lisaks n盲eb 盲riseadustik ette uued reeglid kontsernide jaoks. Nimelt annab 盲riseadustik n眉眉d emaettev玫tjale v玫imaluse t眉tarettev玫tja juhtorgani liikmele juhiseid anda, kui t眉tarettev玫tja tegutseb kontserni kui terviku huvide vastu.
Uuenenud on ka kontaktisiku regulatsioon. N眉眉dsest tuleb kontaktisik m盲盲rata juhul, kui juriidilise isiku aadress on v盲lisriigis, ja mitte enam juhul, kui v盲lisriigis asub 盲ri眉hingu juhatus. Samuti kehtestatakse 盲riregistri seadusega kontaktisikuks oleku t盲htaeg. Kui registris pole kohustuslikku kontaktisikut, saab registripidaja juriidilise isiku lihtsustatud korras registrist kustutada. Peale selle on teatud tingimustel v玫imalik lihtsustatud korras registrist kustutada neid juriidilisi isikuid, kes on j盲tnud t盲htajaks esitamata majandusaasta aruande.
Mitmed 盲riregistri seadusega ette n盲htud muudatused j玫ustuvad etappide kaupa. N盲iteks 2023. aasta septembrist hakkab osanike nimekirja pidama 盲riregister, mis v玫imaldab edaspidi ka osa heauskset omandamist. 2024. aasta m盲rtsis j玫ustuvad muudatused kindlal kuup盲eval 盲riregistri kannete tegemise ning 盲rinime broneerimise kohta.
