乐鱼（Leyu）体育官网

Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-90/20 (Apcoa Parking), et k盲ibemaksuga tuleb maksustada trahvid ja muud tasud, mis kuuluvad tasumisele, kui parkija ei j盲rgi eraparklas parkimise korda. Sellist tasu, mida tuleb tasuda, kui auto parkimisel on rikutud parkla kasutamise tingimusi, maksustatakse kohtu hinnangul k盲ibemaksuga nagu tavap盲rast parkimisteenust. Vaidlus tekkis, kuna eramaal parklate haldamisega tegelenud Taani 盲ri眉hing leidis, et parkla kasutamise tingimuste rikkumise eest makstav tasu on Taani 玫igusaktide j盲rgi trahv, mis ei peaks olema k盲ibemaksuga maksustatud. Sarnast l盲henemist on rakendatud ka Eestis.

Kohus p玫hjendas oma seisukohta sellega, et lisatasusid (sh leppetrahve), mida parkla k盲itamisega tegelev 盲ri眉hing kogub, kui klient ei ole j盲rginud parkla kasutamise t眉眉ptingimusi, tuleb k盲sitada vastutasuna nende teenuste eest, mida osutati tasu eest, ning sellistele lisatasudele lisandub k盲ibemaks. Teenuste osutamine 鈥瀟asu eest鈥� toimub siis, kui teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel on 玫igussuhe, mis v盲ljendub osutatud teenuse ja selle eest makstava tasu vahelises seoses. Tegemist on tasuga parkimiskoha kasutusse andmise eest ja seda ka siis, kui autojuht otsustab parkimiskohta 眉lem盲盲ra kasutada ja millele kohaldub sellisel juhul k玫rgem tariif.

Maksu- ja Tolliamet on andnud suunise Eestis eraparklaid pidavatele k盲ibemaksukohustuslastele viia k盲ibemaksuarvestus selle kohtulahendiga vastavusse esimesel v玫imalusel, aga hiljemalt 1. jaanuaril 2023.

Maksu- ja Tolliameti seisukohaga saab tutvuda .

Lisainfo: maksun玫ustaja Merike Oja, moja@kpmg.com

Kahes hiljutises kohtuasjas n玫udis maksuhaldur isiklike pangakontode v盲ljav玫tteid tehingute sisu m玫istmiseks ja kontrollimiseks.

Haldusasjas nr 3-21-362 pidas kaebaja maksuhalduri korraldust ebaproportsionaalseks, sest tema v盲itel ei p玫hjendanud maksuhaldur piisavalt, miks ei ole v玫imalik t玫endeid koguda kaebaja eraelu puutumatust v盲hem kahjustavalt ja k眉sida teavet pangakonto filtreerimata v盲ljatr眉ki asemel n盲iteks piiritletud kujul. Maksuhaldur r玫hutas aga, et 眉ks viis tagada t玫endi usaldusv盲盲rsus ja t玫esus on k眉sida pangakonto eelnevalt filtreerimata v盲ljatr眉kki. Tallinna Halduskohus toetas maksuhalduri seisukohta ja j盲ttis kaebuse rahuldamata, aga Tallinna Ringkonnakohus ei n玫ustunud nende arvamusega.

Ringkonnakohus otsustas kaebuse rahuldada ja r玫hutas, et selles konkreetses vaidluses oli maksuhalduril v玫imalik tehinguid kontrollida ka nii, et ta oleks n玫udnud v盲ljav玫tet ainult kaebaja sissetulekute ja sularaha v盲ljav玫tmise kohta, et teha sedasi kindlaks, millal sularaha v盲lja v玫eti. Ringkonnakohus j玫udis j盲reldusele, et kuna maksuhaldur n玫udis korraldusega rohkem, kui kaasuse raames infot tegelikkuses vajati, oli Maksu- ja Tolliameti (MTA) korraldus ebaproportsionaalne.
Haldusasjas nr 3-20-2132 leidis kaebaja, et n玫utud pangakontode v盲ljav玫tted ja k眉simused tehingute kohta ei saa anda maksuhaldurile piisavalt teavet selleks, et hinnata, mis tehingutega on tegu. Tallinna Halduskohus j盲ttis kaebuse rahuldamata ja kinnitas, et maksuhalduril on 玫igus otsustada, milliseid t玫endeid on vaja maksumenetluses koguda. Kaebaja t玫i seej盲rel v盲lja, et tehingud on tehtud isiklikel p玫hjustel, mida ta ei soovi maksuhaldurile avaldada.

Erinevalt eelpool kirjeldatud kohtuasjast, milles MTA n玫udis filtreerimata v盲ljav玫tteid pikema aja kohta, k眉sis maksuhaldur siin v盲ljav玫tteid vaid kolme kuu kohta. Seet玫ttu leidis MTA, et kaebaja eraelu puutumatuse riive on proportsionaalne. MTA mainis samuti, et maksuhalduril on kohustus hoida maksu- ja pangasaladust ning kaebajalt saadud isikuandmeid v玫ib t枚枚delda 眉ksnes sellel eesm盲rgil, milleks need on kogutud.

Erinevalt eelmise kaasuse l玫plikust lahendist v玫ttis Tallinna Ringkonnakohus selles kohtuasjas seisukoha, et maksuhalduril on 玫igus n玫uda maksumenetluse jaoks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente teiste seas ka kolmandatelt isikutelt, ning seega j盲i kaebus rahuldamata.

Kohtulahenditega saab tutvuda ja . 

Lisainfo: maksun玫ustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com 

Riigikohtu otsus nr 3-20-678 puudutab k盲ibe suuruse m盲盲ramist hindamise teel. Kuigi kohus ei saa ette kirjutada, millise metoodika alusel v玫ib maksuhaldur maksu m盲盲rata, l盲heb sellises olukorras t玫endamiskoormus 眉le 盲ri眉hingule ja ta peab suutma n盲idata, et maksusumma arvutamise metoodika ei ole 玫ige.

Kohtulahend k盲sitles 盲ri眉hingu suhtes tehtud maksuotsust, mille j盲rgi ei vastanud kontrolliperioodil deklareeritud k盲ive tegelikkusele ning maksumenetluses esitatud dokumendid olid puudulikud, vastuolulised ja kinnitasid varjatud k盲ibe olemasolu. 脛ri眉hing ei olnud s盲ilitanud vajalikke kassaprogrammi aruandeid ega m眉眉giandmeid. Maksu- ja Tolliamet (MTA) j玫udis j盲reldusele, et kaardimaksetel kajastatud hinnad olid sularahas makstud arvetel olnud hindadega v玫rreldes oluliselt k玫rgemad, kui hinnakirjas oli v盲lja toodud. Samuti olid sularahaarvetel kajastatud summad madalamad omahinnast ega vastanud 盲ri眉hingu hinnaklassile. MTA leidis, et sularahaarvete andmeid oli muudetud ja v盲hendatud deklareeritava k盲ibe v盲hendamise eesm盲rgil.

MTA kasutas hindade v玫rdlemisel v玫rdlus- ja analoogiameetodit ning l盲htus sularaha tuvastatud usaldusv盲盲rsest osakaalust v玫rdluses sularahak盲ibe osakaaludega 盲ri眉hingu teistes m眉眉gipunktides.

Riigikohtu kolleegium v玫ttis seisukoha, et maksuhaldur ei eksinud metoodika valimisel maksukorralduse seaduse 搂 94 lg 2 vastu. Selle s盲tte kohaselt tuginetakse hindamisel kogutud andmetele, majandustegevuse n盲itajatele, kulutustele v玫i v玫rdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Seet玫ttu l盲ks t玫endamiskoormus 眉le 盲ri眉hingule, kelle suhtes maksuotsus oli tehtud. Kuna 盲ri眉hing ei olnud n盲idanud, et maksusumma m盲盲rati valesti j盲eti tema poolt esitatud kaebus rahuldamata.

Kohtulahendiga saab tutvuda .

Lisainfo: maksun玫ustaja Merike Oja, moja@kpmg.com