K盲ibemaksuseaduse muudatus
K盲ibemaksuseadust muudeti selleks, et teha Eesti kvaliteetajakirjandus k盲ttesaadavamaks infos玫jas, mis moodustab osa Ukraina s玫jast.
K盲ibemaksuseadusesse lisati v盲hendatud k盲ibemaksum盲盲r: 5-protsendine m盲盲r hakkab kehtima nii f眉眉silistel kandjatel olevatele kui ka elektroonilistele ajakirjandusv盲ljaannetele, mida praegu maksustatakse 9-protsendise m盲盲raga. Endiselt on madalama maksum盲盲raga v盲ljaannete hulgast v盲listatud v盲ljaanded, mis avaldavad peamiselt reklaami v玫i erakuulutusi v玫i mis on erootilise, video- v玫i muusikasisuga.
Muudatus j玫ustub 2022. aasta 1. augustil.
Eeln玫u menetlusega riigikogus on v玫imalik tutvuda .
Lisainfo: maksun玫ustaja Ave Rego, averego@kpmg.com
Alkoholi-, tubaka-, k眉tuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus
Alkoholi-, tubaka-, k眉tuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega v盲hendati ajutiselt aktsiisi, sest taheti aeglustada eriotstarbelise diislik眉tuse hinnat玫usu ning v盲hendada negatiivset m玫ju p玫llumajandussektorile ja p玫levkivi kaevandustele, mille sisendkulud on m盲rkimisv盲盲rselt t玫usnud k玫rgete k眉tusehindade t玫ttu.
Selle aasta 1. juunist 31. detsembrini langeb eriotstarbelise diislik眉tuse aktsiisim盲盲r Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Seni kehtinud m盲盲r (100 eurot 1000 liitri kohta) tuleb uuesti kasutusele j盲rgmise aasta 1. jaanuaril ja maikuust hakkab aktsiisim盲盲r j盲rk-j盲rgult t玫usma, kuni j玫uab 2026. aasta maiks 133 euroni 1000 liitri kohta.
Eeln玫u seletuskirja j盲rgi peaks eriotstarbelise diislik眉tuse aktsiisiv盲hendus langetama k眉tuse m眉眉gihinda 9,48 senti (aktsiis ja k盲ibemaks) liitri kohta, eeldusel et nii hulgi- kui jaem眉眉jad v盲hendavad hinda sama palju, kui aktsiis v盲heneb.
Seaduse muudatus j玫ustus 1. juunil 2022.
Eeln玫u menetlusega riigikogus on v玫imalik tutvuda .
Lisainfo: maksun玫ustaja Ave Rego, averego@kpmg.com
Seaduseeln玫u l盲hetatud t枚枚tajate t枚枚tingimuste muutmiseks
Selle aasta aprillis algatati Eestisse l盲hetatud t枚枚tajate t枚枚tingimuste seaduse, t枚枚lepingu seaduse ja t枚枚tuskindlustuse seaduse muutmise seadus, mille eesm盲rk on viia Eesti 玫igus koosk玫lla l盲hetatud t枚枚tajate direktiiviga ja keelata t枚枚tajate ebasoodne kohtlemine.
Eeln玫u j盲rgi saab t枚枚taja v玫imaluse n玫uda t枚枚tasu lisaks t枚枚andjale ka t枚枚andjalt allt枚枚v玫ttu tellinud isikult, kellest saab t枚枚andja k盲endaja (edaspidi peat枚枚v玫tja). T枚枚taja saab peat枚枚v玫tjalt n玫uda t枚枚tasu vaid juhul, kui t枚枚taja teeb allt枚枚v玫tuna hoonete ehitust枚id ning kui t枚枚taja on eelnevalt p枚枚rdunud t枚枚tasu n玫udega t枚枚andja vastu kohtusse ja n玫uet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul p盲rast t盲itemenetluse alustamist. T枚枚taja v玫ib t枚枚andjalt n玫uda t枚枚tasu kogu ulatuses, kuid peat枚枚v玫tja vastutus piirdub Eesti valitsuse poolt kehtestatud kuu t枚枚tasu alamm盲盲raga kalendrikuu kohta. Juhul kui peat枚枚v玫tja suudab t玫endada, et on k盲itunud korraliku ettev玫tja hoolsusega, ei ole tal t枚枚tasu maksmise kohustust.
Eesti peab riigisisese 玫iguse direktiiviga koosk玫lla viima selle aasta jooksul.
Eeln玫uga on v玫imalik tutvuda .
Lisainfo: maksun玫ustaja Einar Rosin, erosin@kpmg.com
Kinnisasja laiendamise k盲igus loodud korteriomandite m眉眉k
Riigikohtusse j玫udnud kaasuses vaieldi selle 眉le, kuidas maksustada renoveerimist枚枚de k盲igus kortermajja juurde ehitatud osasse loodud korteriomandite m眉眉ki. Maksuhalduri seisukoht oli, et laiendatud majaosa korteriomandid on v玫玫randatud enne nende esmast kasutuselev玫ttu ning tuleb maksustada k盲ibemaksuga.
Riigikohus t眉histas maksuotsuse ning p玫hjendas seda j盲rgnevalt:
- kui kinnisasja omanik parendab tervet ehitist, kuid v玫玫randab parendatud ehitise korteriomanditena, on tegemist parendatud ehitise osa v玫玫randamisega. Maksuvabastuse rakendamise v玫imalikkuse hindamisel tuleb v玫tta aluseks kogu ehitise soetusmaksumus ja kogu ehitise parenduskulud. Maksustamine ei tohiks s玫ltuda sellest, kas parendatud ehitis v玫玫randatakse 眉he kinnisasjana, korteriomanditena v玫i m玫tteliste osadena;
- ehitise laiendamise korral k眉lge-, peale- v玫i allaehitamise tulemusena loodud uue ehitise osa v玫玫randamist saab uue ehitise osana enne esmast kasutuselev玫ttu maksustada ainult siis, kui laiendamise k盲igus ehitise olemasolevat osa ei parendata. Eelk玫ige saab see toimuda siis, kui ehitise laiendamise ajal j盲tkub olemasoleva ehitise sihip盲rane kasutus.
Kokkuv玫ttes otsustas kohus kaebuse rahuldada ja leidis, et korteriomandite maksuvaba m眉眉k oli 玫igustatud.
Kohtulahendiga haldusasjas nr 3-20-663 saab tutvuda .
Lisainfo: maksun玫ustaja Merike Oja, moja@kpmg.com
Sisendk盲ibemaksu mahaarvamine, kui m眉眉ja ei ole oma maksukohustust t盲itnud
Tallinna Ringkonnakohtus vaieldi selle 眉le, kas ostja v玫ib tehingult sisendk盲ibemaksu maha arvata, kui m眉眉ja ei ole riigile tasunud k盲ibemaksu. Maksuhaldur leidis, et ostja ei saa sisendk盲ibemaksu maha arvata, kuna tehingu osapooli juhtisid samad inimesed ja ostjale oli teada, et m眉眉ja ei tasu riigile k盲ibemaksu, s.t tegemist oli tahtliku maksupettusega. Ringkonnakohus maksuhalduriga ei n玫ustunud.
脛ri眉hingud andsid teineteisele laenu, mis oli tagatud kommertspandiga. Tehingu osapooled olid juhatuse liikmete ning osanike kaudu seotud. Kuna laenu t盲htaegselt ei tagastatud, toimus pandieseme (tootmisseadmed) realiseerimine. Seadmete eest tasuti tasaarvelduse korras. Laenu andnud 盲ri眉hing arvas seadmete kohta saadud ostuarvelt sisendk盲ibemaksu maha. M眉眉ja ei tasunud tehingult arvestatud k盲ibemaksu riigi eelarvesse.
Selles kohtuasjas oli selge, et m眉眉gitehing toimus. Vaidlust ei olnud m眉眉gihinna, omandi 眉leandmise ega hinnale k盲ibemaksu lisamise 眉le. Kohus leidis, et vaidlusaluse m眉眉gitehingu eesm盲rk 鈥� p盲盲sta investeering 鈥� oli usutavalt p玫hjendatud. Kohus selgitas, et sisendk盲ibemaksu mahaarvamise keelamise aluseks v玫ib olla maksueelise saamine ja tehingu tegemine kavatsusega k盲ibemaksu tasumisest k玫rvale hoida. Selles kohtuasjas ei olnud aga seos tehingu osapoolte vahel m盲盲rava t盲hendusega, sest tehingul oli majanduslik loogika ja sedasorti tehingud on tavap盲rased.
Kohtu hinnangul polnud tuvastatud ei maksudest k玫rvalehoidmist ega tehingu vormi ja sisu vastuolu. Seet玫ttu ei saa ostja sisendk盲ibemaksu mahaarvamise 玫igust piirata ainu眉ksi p玫hjendusel, et tehingu osapooled on omavahel seotud ja et m眉眉ja on j盲tnud k盲ibemaksu riigile tasumata.
Kohtulahendiga haldusasjas nr 3-21-473 saab tutvuda .
Lisainfo: maksun玫ustaja Merike Oja, moja@kpmg.com