乐鱼（Leyu）体育官网
M玫玫dukus, koost枚枚 ja kogukonna toetamine on majandusedu alus, kirjutab 乐鱼（Leyu）体育官网 partner ja n玫ustamisteenuste juht Hanno Lindpere vastuses 脛rip盲eva arvamusliidrite k眉sitlusele.
Euroopasse s玫ites ei pruugi seda m玫ista, aga Euroopast naastes l玫peb maantee Kaunases ja algab kannatuste rada. V玫i jalgrattaterminoloogiat kasutades聽single track.
Kolmandik sajandit peale taasiseseisvumist poleks ka suurimad pessimistid osanud ette kujutada, et meil tsiviliseeritud maantee眉hendus Euroopaga puudub. See on s眉mbol, s眉mptom v玫i reaalsus majandusliku surutise ja tupiktee kohta, kuhu oleme vajunud.
Tagasil枚枚gid on paratamatud. Nii nagu inimesed 眉lehindavad enda panust ja alahindavad teisi, teevad seda ka riigid. Baltikumi riikide majandusj玫ukus ajas 眉htlustub ja erinevused on ajutist laadi. Eesti ei osutunudki unikaalseks geeniuseks. Teised riigid oskavad ka 眉hte-teist.
Eesti edule panid aluse julged reformid. Kas tegemist oli tarkuse, 玫nne v玫i mitte kummagagi, v玫ib j盲盲dagi arutama. Kuid julgust meil oli. Selleks et reformida, tuleb k玫igepealt aru saada p玫hiprobleemist.
Demograafiline kollaps
Euroopa ja Eesti demograafiline kollaps on probleem, mida keegi ei taha lahendama asuda. P玫hjus arusaadav. Tegemist unikaalse olukorraga, kus ei minevikukogemust ega tarkust v玫tta pole. Keskaja analoogid ei aita. V玫ib olla ei peagi midagi tegema?
Geopoliitik Peter Zeihani maailmal玫pu raamat t玫lgiti hiljuti eesti keelde ning leiab laialdast tsiteerimist. Silma pole j盲盲nud tema k玫ige karmim ennustus. L盲盲nemaailma riiklikud sotsiaals眉steemid kukuvad demograafilise kollapsi tulemusena l盲hik眉mnenditel 19. sajandisse.
Zeihanit tasub v玫tta t玫siselt, kuna 2022 raamatu ennustused peavad reeglina paika. N盲iteks Venemaa autarkiline vastupidavus v玫i huthide Punase mere r眉nnakute m玫ju.
Eesti ega teised riigid ei suuda demograafiat oluliselt m玫jutada ning seega tuleb kohaneda. Mida hiljem alustada, seda keerukamaks kohanemine kujuneb. Eesm盲rk v玫iks olla libiseda kahek眉mnendasse, mitte 19. sajandisse. Reformid pakuvad v玫imalusi majandusarengut kiirendada.
M玫istlik oleks tunnistada, et me ei suuda tervishoidu, haridust, pensione ja sotsiaaltoetusi tulevikus t盲nasel tasemel finantseerida ning inimeste omaosalus ja erasektori roll peab suurenema. Riigi esindajad 眉llatuvad sageli, miks erasektor nende otsa vaatab? Probleem on struktuurne.
Ajalooliselt on enamik 眉hiskondlikke probleeme lahendatud kogukonna tasandil. T盲naseks on riik ja turud kogukonna tasakaalukolmnurgast v盲lja s枚枚nud. Tuleb otsida uut tasakaalu riigi, erasektori ja kohaliku kogukonna vahel. Majanduskasv toetub investeeringutele ja t盲na saab keskmine investor paremat tootlust USA b枚rsidelt kui Eesti majandusse panustades.
Reformitee aastaks 2027
Julgusest 眉ksi enam ei piisa. 1990. aastate maailma lihtsus ja lineaarsus tundub id眉lliline. Lisaks julgusele on vaja hoolikalt modelleerida j盲rgmise k眉mnendi Eesti majandusmudelit ja ebameeldivad valikud lauale t玫sta.
Selleks vajame t玫husat riiki, kuna vaid riik suudab kehtestada vajalikud regulatsioonid, et erasektor saaks investeerida, ausalt konkureerida ja raha teenida. Riigi ja erasektori vastandumises ning v玫imuv玫itluses kohtab liigselt USA valimiste d眉naamikat. M玫玫dukus, koost枚枚 ja kogukonna toetamine on majandusedu alus.
Ideaalses maailmas alustaksid parteid p玫hjalikku anal眉眉si ja t枚枚taksid j盲rgmisteks valimisteks v盲lja uued majandusmudelid. Tahte korral leitaks 眉hisosa, mida viia ellu juba enne 2027. aasta valimisi. Neil valimistel kinnitatakse reformitee, mis annab erasektorile investeerimiskindluse ja -julguse. Pole t玫en盲oline, kuid mitte v玫imatu.
L玫petuseks. Ainult makse t玫stes ja reforme kartes j盲盲megi kruusateed h枚枚veldama.
